Miku tuleb koju! + õhtune edit

Miku oli viimased nädalad (!) vanaema käes pantvangis. Plaan oli, et ta on seal paar päeva, me tõstame siin asjad lahti veidi, kohaneme Jukuga (ei hakka poisid kohe kaklema vms) ja siis tuleb Miku ka. Aga kuidagi läks nii, et meie talle järgi ei jõudnud, üksi bussile ta ei julgenud tulla, ja vanaema ka ei viitsinud oma vaba päeva bussidega sõitmise peale kulutada. Aga nüüd ta tuleb! Minu kallis tuleb koju! Uude koju!

Selle tarbeks olen täna juba ringi sahminud mööda elamist ja sättinud asju nii ja naa pidi. No vanaemale on vaja magamisase tekitada ja Miku ase tuleb korda teha. Panen ma sinna tema vana harjumuspärase padja või uue siidipadja  (neist võin hiljem kunagi rääkida, aga tutvuda saate siin)? Ikka vana, on oma ja turvaline. Koristan ja kraamin ja tõenäoliselt teen veel muffineid oma koduaia vaarikatega :)

Ma nii ootan!

Juku eile jäi magama venna ootuses ja hommikul ärkas rõõmukilgetega, et venna tuleb täna. Ja oma sõbrale, kelle siin leidnud on, pidi ka ikka pikalt seletama, et suur venna tuleb koju :D

Mäletate seda pilti FBs, kus oli hunnik asju toas laiali? Kohe peale siia kolimist? Hetkel näeb see tuba välja selline ja pole päris valmis ikka. Ses suhtes, et nari on koos ja kotid lahti pakitud, aga must lahtikäiv diivan liigub teise tuppa ja poisid saavad suure riidekapi ja küllap saab siis mööblit veel liigutatud. Praegu on ikka asjad natukene nagu lihtsalt mugavalt sätitud, mitte "päris". Aga edasiminek ikka :D




Korter on vaikselt juba kodu moodi. Ja kui kõik lapsed on ka kohal ja meie oleme kohal ja viimased asjad kuhugi sätitud saavad, ongi kodu. Meie kodu pikaks-pikaks ajaks.

Nii mõnus.

Ahjaa. Kass on ka siin kuidagi rahulikum. Hommikuti ei lärma ega miskit. Istub aknal ja vaatab hobuseid kahtlustavalt :D Aga muidu on üllatavalt chill kass. Nagu talle meeldiks siin :D


Edit:

Miku ei tulegi :( Nutan siin vaikselt ja söön neid muffineid, mis talle küpsetatud sai. Ja nagu sellest veel vähe, hakkad padukat ka sadama. Nagu ämbrist. Minu kiuste. Totaalselt. Viis minutit veel ja oleks ok olnud! Aga ei. Ikka pidi minu puhtad nööril kuivavad riided täiesti märjaks tegema. Ma pole isegi vihane, lihtsalt selline löss tunne on peal. *Kõik* on halvasti.

Ok ok,  ma saan aru küll, et ei ole, aga ikkagi niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kurb on olla. Ma ju ootasin. Me kõik ootasime. Oeh. Järgmine nädalavahetus sõidame Tartusse niikuinii, nüüd vist jääbki Miku veel üheks nädalaks vanaema juurde. Ma ei tea, kas see kurb tunne kaalub üle edasi-tagasi sõitmise. Olen veel natukene aega kurb ja kaalun seda asja.

Oeh. 
*hädaldan veel*

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Autokool ja sõidueksam

Kus pidada täiskasvanu sünnipäeva Tartus?

Kus pidada lapse sünnipäeva Tartus?