Mida kardad, see juhtub

Praeguseks te juba kõik teate, et Jukul on käitumisega probleeme. Tegelikult on õigem öelda, et probleem on suhtlemisega ja sealt tekivad jamad käitumises. No tavaline on see, et ta ei oska mängu siseneda/midagi küsida ja siis rääkisime asemel "hüppab" selga või loob füüsilise kontakti mingil muul moel.

Sellest tingituna on väga tihti seda, et paistab, nagu Juku kogu aeg korraldaks midagi ja kogu aeg vaja lahendada kaklusi ja tülisid ja muud. Kui lahendama minna, selgub sageli siiski, et polnudki muud, kui et Juku alustas kontakti valesti ja teisele lapsele see ei sobinud. Või siis Juku lihtsalt naerab vales kohas liiga valjult või ei suuda lõpetada nalja tegemist ja kuna ta on väga vali laps ka, siis tundubki alati, et tema ongi kõige keskel ja süüdi.

Mul endal kulub ka hunnik energiat ja enesekontrolli, et enne süüdistama asumist teda kuulata, reaalselt kuulata ja püüda mõista. Võõrad viitsivad seda harva ja lapsed üldse mitte, sest nii mugav on kiirelt süüdlane leida ja ongi mure lahendatud ju. Las eksija ja tema vanemad tegelevad, onju.

No ja niiviisi ongi mul olnud alati hirm, et Juku jääbki süüdi milleski, mida tema teinud ei ole. Et lapsed omavahel jagelevad ja hiljem väidavad, et Juku tegi. Siiamaani pole päris niiviisi juhtunud, mitte minu teada, aga eile kirjutas mulle lapsevanem, et meie poisid olid kakelnud ja Juku lõikas tema lapse pluusi katki.

Juku ei teadnud asjast mitte midagi. No kohe mitte midagi. Sõber oli koolis olnud jah, mängisid omavahel, ei olnud tüli, ja ma uskusin teda. Või noh, peaaegu. Selline vastik tunne oli sees, et paistab, nagu laps räägiks tõtt (sest ei olnud mingit valgus näos ülekuulamine, vaid rahulik suunav vestlus) aga samas teine täiskasvanu ütleb, et oli jama. Ma ei osanudki midagi teha. Lõpuks tuli välja, et Juku ja ta sõber olid koolis teineteist löönud, sõber oli haiget saanud ja oma valu välja elamiseks enda pluusi ise katki lõiganud. Kodus ütles emale, et Juku lõikas. Tegi ta seda siis hirmust pahandada saada või reaalselt Jukule jama keeramiseks, ma ei tea. Loodan ikka esimest, teine variant on päris kole ühe 7aastase puhul.

Aga Juku ei teadnud midagi sellest, et keegi oleks teda löönud või tema haiget teinud. Ja see on nii ilmekas näide tema mõtlemise kohta ja minu hirmu ka. Juku enda arust mängis ja ikkagi hiljem oli tema alusetult süüdi. Ja mina kardan, et selliseid "Kes tegi? - Juku tegi!" asju kohtame veel. Ei taha :(