Elus?

Annan märku, et olen elus. Ei ole kirjutanud, sest ei jaksa. Uue aasta eesmärgid oleks vaja selgemalt lahti mõelda, autokooli ja ülikooliga oleks vaja tegeleda, aga ma lihtsalt. Ei. Jaksa.

Miks?

Sest Ats ei maga!!! Ma olen päris hädas omadega, kuigi tal pole nagu midagi viga. Ses suhtes vist hea, haige laps oleks väga väga kole. Aga ta lihtsalt ei maga, on üleval ja rõõmus ja areneb ja puha, aga mina ei puhka niiviisi välja, kui ta päeval teeb kaks umbes tunnist uinakut, öösel mingi 6-7 tundi, ja ülejäänud aja on üleval.

Ja päevasel ajal on kaks last veel kodus, kellel on oma vajadused. Eriti oluline on kõigil kolmel minuga suhelda, kui kohe tähelepanu ei saa, siis vaja hakata närve sööma. Reaalne näide - Miku üritas õppida ja tahtis abi, aga ei saanud seda kohe, marssis jalgu trampides ja ust paugutades teise tuppa. Miku ei saanud abi, sest ma ei kuulnud, mida ta soovis, sest Juku röökis laulda muusikatunnis õpitud laulu. Juku röökis laulda, sest muidu ei oleks kuulnud, sest Ats nuttis spdantlõhestavat pettumusnuttu, sest ma ei lubanud tal ronida ei söögilaua ega aknalaua peale.

Ja niiviisi me "vaikselt" elame. Mul üks silm natukene tõmbleb ja süda hakkab puperdama, kui kell nii palju saab, et suuremad poisid koolist tulevad, aga pole  hullu. See on ju lihtsalt suurest õnnest :D (Olete ikka seda pilti näinud? Ma otsiks teile lingi, aga ei jaksa. Kes leiab, viska postituse FB kommentaaridesse.)

Hetkel liigun õppesõidule ja mõtlen päris tõsiselt, et kas ma olen üldse võimeline sõitma. Silmad vajuvad kinni ja reageerimisvõime olematu. Tähendab, on olemas küll, aga töötab ainult ühel viisil - igas olukorras tahan silmad kinni suruda ja karjuma pista.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Autokool ja sõidueksam

Kus pidada täiskasvanu sünnipäeva Tartus?

Kus pidada lapse sünnipäeva Tartus?