Jonnituurid

Poisid kõik magavad ja mul pole veel und. Hästi kummaline. Võiks ju koristama minna, aga ei viitsi :D No ja tegelt see oleks veidi kolistamine ka ja võiks lapsi segada. Korteris elamine ei ole tore, kui seinad on papist ja uksepiitade ning aknaraamide vahel puhub tuul. Kuulsin just, kuidas alumised panid oma last magama. Mida kõike meie naabrid veel kuulevad. .... Täitsa häbi lausa. Aga me anname siin endast parima, et vähemalt viisakal ajal magama minna. Selle vastu ma tõesti ei saa, kui kolm poissi ringiratast jooksevad, sest kui üritan, lõppeb asi lihtsalt sellega, et mina jooksen ja karjun veel lisaks. Vabandust.

Aga teemavahetus - avastasin end täna jälle jonnimas. Mõnda aega tagasi oli see, kus ootamatult jonnisin, konkreetselt nagu väike laps mossitasin. Miks? Sest ei osanud oma tundeid ja soove väljendada. Nagu väike laps :D Ma päris jalgu ei trampinud ega kõrvulukustavalt kisanud, aga käed risti kurjalt põrnitsesin küll. Hiljem mõtlesin ja sain aru - ma ootasin rohkem juhendamist, aga sain targutamist. Nagu väikesed lapsed saavad. Ja täna jälle - mina jonnisin ja mossitasin ja ootasin, et keegi pai teeks ja julgustaks oma mõtet teoks tegema, aga mulle keerati lihtsalt selg ja elati oma elu edasi. Milline ülbus :D Isegi ei märgatud, et mina mossitasin :D

Igatahes jah. Mind suruti päris kiiresti täiskasvanu rolli, kui tegelikult alles laps olin. Nüüd siis elan välja neid puudu jäänud arenguetappe või miskit. Jonnin, sest on turvaline? Pai ma ei saa, sest Karu ei oska, talle pole ka eriti pai tehtud lapsena. Kurb värk :D Eks ma siis püüan lihtsalt rohkem sõnadega väljendada end ja arvestada teiste inimeste oskuste ja vajaduste ja soovidega ka.

Aga ilgelt nõme olen ikkagi vahepeal. Endal ka ebameeldiv. Kolmkümmendmidagi kolme lapse ema ei tohiks käituda kui kaheaastane. Eriti nõme on veel siis, kui mõtlen, et ma peaks hoopis oma lastele pakkuma seda turvalisust ja lapseks olemise rõõmu, aga ma ei saa ju seda teha, kui ise alles peast titt olen. No ja ega muud üle jäägi, kui rohkem teadvustada endale, mis minu sees toimub, ja lihtsalt õppida. Eksida ja õppida. Uuesti ja uuesti.

Ehk ükskord kasvan minagi suureks?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Autokool ja sõidueksam

Kus pidada täiskasvanu sünnipäeva Tartus?

Kus pidada lapse sünnipäeva Tartus?