Minna või ei?

Ma olen korraga vihane ja kurb. Peaksin homme Eesti blogijate insta üle võtma ja plaanis oli Mikuga minna Tallinna Kõigi Laulule. Nüüd aga Ats on nohus ja kerges palavikus, minul kurk valus. Elamine on segi ja lapsed üldse ei aita sellele kaasa, et kuidagi parem saaks. Vinguvad ainult.

(No ma EI tee pannkooke, kui karjudes nõuad ja nii möödaminnes vennale ribidesse virutad ja oma söögi köögipõrandale loobid. Ma EI SAA teha mingit pannkooki sellise jama peale!)

Lisaks on Kõigi Laulu FB lehel info väljas ja rõhutatud, et sõbralik üritus ja kaasa võetud lippude peavad olema painduvad varred ning turvameeskonnal õigus kotte läbi otsida. Peaks olema turvalisuse nimel, aga mulle tekitab hoopis hirmu. Ma tahan lihtsalt esinejaid vaadata, lapsele tutvustada erinevat muusikat, rääkida sellest,  et võiks elada koos, viisakalt, ilma sõimu ja vägivallata. Et on võimalik austada teineteist ja olla eestlane ka niiviisi, kui vahepeal tahad välismaal käia või laulad vahel inglise keeles või juhtumisi oled teistsugune (ükskõik, mis põhjusel).

Aga hetkel on emotsioonid üle pea. Mul on olemas bussipiletid Pärnu - Tallinn, on organiseeritud auto Tallinn - Pärnu ja sealt koju ka. Ma ei tea veel, kuidas saada Tallinna bussijaamast lauluväljakule, aga kui keeruline see ikka olla saab?

Ja ikkagi on selline vastik nõme tunne, et kuidas ma jätan nohus lapse koju terveks pikaks päevaks. Kuidas ma ise kogu selle tralli üle elan, kui nii lössis praegu olen? Ja mida ma üldse sinna instagrami postitaksin siis?

Mai tea. Lähen nutan veidi ja püüan magada. Äkki homme on parem kõigil.