Lüpsilehm ja tissilaps

Mul on kõrini. Lootusetult, loooooooootusetult kõrini. Ats on aasta ja kuus kuud vana ja täielik tissipuuk. Magab ainult tiss kaisus, nii lõuna- kui ööund. Tissi pole, ärkab.

Muidugi, minu laisem pool on ilgelt rahul, et on põhjus päevast osa diivanil külitada, ja on ka armas, et lapsele nii kallis ja vajalik olen.

Aga kõrini on! Ma ei ole mingi lüpsilehm või lapse aksessuaar, ma olen ise ka inimene! Ma ei tunne end enam inimesena! Ma tahan saada kodust eemale, olla üksi mõnda aega. Ainult mina.

Lihtsalt mina.

Mitte ema.
Mitte naine.
Mitte koduperenaine.
Mitte sõber.

Lihtsalt mina.

No ja ma ei saa seda teha, kui mõni siin küljes rippumist hädavajalikuks peab!

Nii et võtsin midagi ette. Kaks ööd on Ats olnud isaga, nutnud. Maganud pole keegi. Kavatsen ööseks nüüd ära minna, et saaks vähemalt keegi magada ja siis ehk päeval olen veidi toredam inimene (hetkel täiesti kohutav, no nii kohutav, et ei julge isegi tunnistada). Plaanis on Atsile anda rinda kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Päeval sööb siis tavalist sööki, mingit tissi kaisutamist ei ole, ning öösel on isaga, et mina alla ei annaks ja lapsel ei oleks piima lõhn näos kogu aeg.

Kuidas välja tuleb, ma ei tea. Kui kellelgi on soovitusi, edasiviivat kriitikat, kuulan huviga.

Aga viimane aeg proovida, sest juba nädala pärast lähen mitmeks päevaks kodust ära - laulupeole! Ootan ja kardan seda. Kardan, sest tahan olla seal lihtsalt pidulisena, ning mitte tegeleda koduste laste asjadega. Nad saavad hakkama, eksole. Eksole?

Kommentaarid

H * ütles …
Imetasin esimest last 1,5a ja teist 1a ja veidi peale. Mõlemat olen võõrutanud nii, et lähen kaheks ööks kodust ära. Lapsed on olnud piisavalt vanad, et saada aru, et kui ema kodus ei ole, siis ei ole tisse ka, seega midagi katastroofilist olnud ei ole. Esimest last üritasin kümme või enam korda võõrutada nii, et olin ise samal ajal kodus... VÕIMATU! KUI laps teadis, et kodus olin, siis lihtsalt röökis seni, kuni tissi suhu sai. Seekord lahkusin kohe lihtsalt kodust, ei hakanud muud moodi üritamagi. Esimene öö ärkas mehega mõned korrad, teine öö magas 23.00-7.00 ühe jutiga. Olgu öeldud, et seni oli ta järjest magamise rekord kuskile 3h kanti. Hetkel võõrutusest kuus päeva möödas ja raskeim osa võõrutusest on hommikud. Ta sooviks väga und pikendada rinnaga, seega hommikuti ikka nuttu jagub. Aga olin ka hirmus väsinud inimlutt olemast, terve öö üks imemine käis. Tahtsin oma keha ja tisse tagasi. Natukene veel ja on see jube võõrutus möödas ja laps ei kisu koguaeg pluusi, et rinda saada. Kannan ekstra kinniseid pluuse ka, et lapsel mingit ahvatlust ei oleks. Ühesõnaga selliste tissisõltlastega olen aru saanud, et kiireim ja kergeim viis kõigile, on laps võõrutada korraga kõigist imetamiskordadest korraga ja ise mõnda aega eemal olles.
Riin Drongo ütles …
Tänan pika kommentaari eest!

Mu mees arvas ka, et lähen laulupeole ära ja tema siis vaatab, kuidas hakkama saab. Tore plaan, ainult et see ei toimi :D Minu teha toodab ikka piima ja kui ma pole imetnud päev otsa, siis õhtuks on rinnad valusad. Nii et ma pean andma oma kehale ka kohanemise aega, et piima lihtsalt ei toodetaks enam.
H * ütles …
Mul aitas selle vastu jah ainult ise pump amine. Esimene päev lausa kolm x, teine päev kaks, siis üks, siis juba jäi päev vahele jne. Nüüd juba päris hea olla.

Populaarsed postitused sellest blogist

Perevägivald

Kiusamisest

"Ma kardan, et sa kujutad seda ette."