Väsinud

Väsinud, nagu ikka. Aga praegu selline väss, et täiesti annab tunda füüsiliselt ja vaimselt - ma ei suuda mitte midagi mitte kellelegi rahulikult öelda. 

Veetsin nädalavahetuse kolme lapsega Tallinnas. Nad on siin alevikus nii ära maastunud, et ei osanud linnas enam liikuda. Jube oli lihtsalt. Hirmus. Väga hirmus. 

Käisime loomaaias ja ma vahepeal lausa lootsin, et ehk keegi kaob ära ja ma saan maha istuda ja oodata, kuniks ta ise mu juurde tagasi tee leiab :D Aga ei, ikka ise jooksin kolmes suunas ja tegelt kõik oli ok. Välja arvatud see osa, mis polnud ok. Aga sellest me ei räägi, eks. Te teate niigi, et lapsed on väsitavad. 

Ja ma oma targa peaga otsustasin, et peale mitut päeva lastega üksi pean tegema veel ema-lapse päeva otsa! Sest magamine on ju ülehinnatud, eksole? Käisin Mikuga kinos ja surin :D Homme Jukuga vist, meil mingid kinkepiletid, mis aeguvad. 

Aga ma ei taha aaaah. Magada tahaaaaaan.

Mõned pildid loomaaiast. Neid palju pole, sest polnud eriti võimalust telefoni välja otsida, pidi ikka pidevalt miskit kuskilt jälgima ja kinni hoidma ja muud. 

Püüan tänase päeva vaikides üle elada. Ei hakka isegi üritama poistele "meelde tuletada", et tuba vajab koristamist. Või riided pesemist. Või söök kokkamist. Ja sellele ka ei mõtle, et laulma ei saa, üldse kuhugi üksi ei saa, sest Karu tööl. 

Elame üle. E.L.A.N.Ü.L.E.