Teel opini 1 - gastroskoopia

Kevadel kirjutasin, et ma ei taha minna maovähendusopile. Nüüdseks olen meelt muutnud ja käinud kirurgi juures ning asunud seda teed astuma. Mõtlesin, et kirjutan üles, mida ja millal tehti ja kuidas on. Äkki kellelgi kasu. Või siis näen, mis protseduur nii jube on, et paneb meelt muutma :D

Täna käisin söögitoru uuringul - gastroskoopia. Väga kiire ja vääääga ebameeldiv kogemus. Hammaste vahele pannakse julla ning surutakse toru kõrist alla. Ei ole valuvaigistit ega miskit, lihtsalt jõuga surutakse alla. Mul tekkis nii räme okserefleks, et ma terve uuringu aja öökisin. Mina öökisin ja köhisin ja õed seal käskisid hingata ja lõdvestuda. Ma proovisin, aga refleks oli vaimust tugevam. Ja selle aja peale, kui vaim hakkas järgi jõudma, oli asi juba läbi. Tõesti kiire.

Ebameeldiv küll, aga täiesti tehtav. Sellest on nüüd umbes 6 tundi möödas, aga kõris annab veel tunda, et miskit seal tehti. Mitte midagi halvasti, ärge saage valesti aru, lihtsalt selline kraabitud tunne on. Ma usun, et see täiesti normaalne, sest midagi suruti kõrist alla ju :D Ei ole valus, saab süüa ja juua. Vastuseid mulle seal ei öeldud, kuulsin vaid, kuidas omavahel arutati, et biopsia tegemiseks pole põhjust. 

Protseduurilt tulin ära naerdes. Mitte et see nii tore oleks olnud, aga mind ajas naerma, kuidas minu keha reageeris. Öökisin ja pisarad silmas täiesti, kuigi ei nutnud ega oksendanud. Vabatahtlikult uuesti ei teeks, aga päris ausalt on hullemaid asju olemas. 

Järgmiseks on ees ootamas mingi UH ja röntgen ja asjad, nendest räägin, kui tehtud :)