Uni ja rahumeelne vanemlus

Sain nädalavahetusel ühel hommikul lausa poole kaheteistkümneni magada! Milline luksus! Unevõlga tasa muidugi ei teinud sellega, aga hämmastav erinevus oli minu maailmanägemisel ja laste kasvatamisel kohe. 

Puhanuna sain palju selgemalt mõelda ja olin palju kannatlikum. Tajusin kohe, mis täpselt mind närvi ajas, sai sellega tegeleda, polnud vaja umbes rapsida. Nagu inimene oleks :D Ja jõudsime ära teha terve hunniku asju, mis kõik tegemata. JõudsiME, rahulik ja rahumeelne mina võttis lapsed ka kampa. Eks kokkupõrkeid oli ikka, aga puhanud emme lahendas kõik ära! 

Lastega tegelemine on väsitav. Ma ei tea, võib olla teisel pole, aga minu jaoks on. Kogu aeg on tunne, nagu väikeste tulekeradega tegeleks. Pisikesed elukad hüppavad siia ja sinna, mõte lendab kiiresti, laps veel kiiremini, ma ei jõua kaasa joosta. Kujundlikult ja päriselt. Mingitel hetkedel väikesed kerad plahvatavad, siis pean mina olema tuletõrjuja, et kõik maha ei põleks. Nii hea, et tuli vähemalt sooja annab, mu poisid on nii armsad. Nutikad ja targad ja ilusad ja head ja kõik muud positiivsed omadussõnad. Mis siis, et ma vahepeal tahaks nendega tegelemise asemel aknast välja hüpata :D Lapse kallistus teeb ikkagi hinge soojaks. 

Täna hommikul Atsi lasteaeda viies tundsin jälle, kuidas puhkus ja aeg teevad mind paremaks lapsevanemaks. Pean minema bussile, aga teadlikult võtsin rohkem aega lapse jaoks, et ei peaks lasteaias kiirustama riietumise ja muu sellisega. Tavaliselt Ats on kiire poiss, kodust lasteaeda ja tagasi 20 minutit rahulikult tegutsedes. Täna oli vaja tal loomulikult tralli tegema hakata :D Ja mul oli aega selleks! Ma sain rahulikult temaga koos olla, rahulikult selle jonni välja kallistada, rahulikult lasta lapsel ise riietumist pusida ja pikalt-pikalt "head aega" kalli-musi teha. Poleks seda aega hommikul endale võtnud, oleks ma ise megaväsinud ja kõige peale närviline, oleks kõik olnud väääääga palju suurema kisa ja sunniga. Aga oli hoopis mõnus, last toetav ja minule kiituseks. 

Tähendab, mina ise kiidan ennast :D Vahepeal tunnen end ikka mega kehva vanemana, aga sellised hetked näitavad, et pole ma nii kehv miskit. Nagu öeldakse - kui külm ära ei võta, saab asja ka veel! Ja külma meile tänavusse talve ei ennustata ;)