Harjutamine koroona ajaks

Võib olla see on kummaline, ma ei tea, aga ma olen vaikselt siin püüdnud lapsi iseseisvamaks treenida. Teeme süüa koos ja suurematele õpetan, kuidas Atsi eest hoolitseda. Näitan, kus kapis mis asjad on ja kuidas kasutada. Ja seda selleks, et kui koroona tabab, siis lapsed (kes peaksid kergemalt põdema?) saaksid hakkama, kui täiskasvanud "suremas" on. See tuletab meelde - peaks vist harjutama hädaabisse helistamist ka.... Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis reedest, mil mina olingi lääpas voodis ja lapsed pididki täitsa iseseisvalt hakkama saama. 

Reedel ärkasin nägemishäiretega. Ma ei oska seda teistmoodi seletada, kui et nagu udu hõljuks silme ees, nägemisväli on piiratud. Ma saan küll suunata seda nägevat ala, aga näiteks lugedes ei näe tervet rida, näen nagu ainult otse ette, mujal on udu. See on täpselt nii palju häiriv, et kui ma peaks autot juhtima sellises olukorras, siis ma lihtsalt ei teeks seda. Mõnikord nägemishäired ongi lihtsalt nägemishäired ja lähevad ise mööda suurema jamata, ning püüdsin end sinna suunas aidata - viskasin kaks 500 paratsetamooli sisse ja viskasin pimedasse tuppa pikali. Miku ja Ats jäid kahekesi. Pudru tegin neile valmis, andsin tahvli kätte, ja niiviisi nad juutuubi saatel end lõbustama jäid. 

Kui ma mõne tunni pärast ärkasin, oli kõik täitsa ok. Lapsed olid söönud ja pissinud ja puha :D Püüdsin ka veidi üleval olla, mängida, aga selleks hetkeks oli kohale jõudnud ka peavalu. Selline mõnus 7 palli kümnest, kerge iiveldusega. Ikkagi üritasin Atsiga autodega mängida, juttu rääkida, kiita, aidata, suunata, Mikul vaja koolitööd ju ka teha. Ma hästi siiski ei suutnud, nii et mässisin sügavkülmast hakkliha rätiku sisse ja panin otsaette endale. 

Ats läks magama õnneks ja mina koos temaga. Ainult et mul ei tulnud magamisest miskit välja - iiveldus oli ränk, värisesin ja peavalu 10/10. Liikumine oli valus, valgus oli valus, olin voodis pikali, hakkliha otsa ees, tekk üle pea, nina ja suu paistsid välja ainult. Igaks juhuks oksendamiseks kauss ka kõrval. Seda õnneks vaja ei läinud, lihtsalt vahemärkus. Aga see tunne on rõve - kõik on valus ja korraga on külm ja kuum ja maailm keerleb ja tahaks nutta, aga see teeb hullemaks, igasugune köhimine/aevastamine reaalselt tundub, et pea plahvatab. Ägisesin voodis, häälega, päriselt ägasin voodis, sest selline häälitsemine paistis natukene olemist paremaks tegema. 

Kui Ats ärkas, siis enam Miku temaga hakkama ei saanud. Üks nuttis ja oli õnnetu, teine oli lihtsalt õnnetu ja segaduses. Ja mina olin nii jõuetu, et hakkasingi nutma. Ja kutsusun Karu töölt koju. Nagu niiiiiii hea, et ta seda teha sai, sest ülejäänud õhtu ma olin pimedas koopas oma külmunud liha ja värisemisega. Palusin isegi teistel vaikselt olla, sest hääled tegid haiget. Nad olid nii head minu vastu, et lõpuks mingi 19-20 ajaks oli iiveldus kadunud. Pea valutas ja liigutamine oli valus, aga halb ei olnud ja sain liikuda. 

Ja siis mõtlesingi, et mis siis saab, kui kõik on haiged? Et ok, ma võin ju lapsi siin treenida ja mida iganes, aga reaalselt, kui neil on ka halb, siis ikkagi peavad ju täiskasvanud nende eest hoolitsema? Aga kui vanemad on ise täiesti liikumisvõimetud? Koroona üks sümptom pidavat olema ju täielik totaalne väsimus? Ja isegi, kui neil on kõik tervise poolest ok, siis ikkagi ei saa üks 10aastane päevad läbi hakkama kaheaastase eest hoolitsemisega ju! Isegi mitte piiramatu neti ja juutuubi abiga. Nii et mida siis peaks tegema?

Mida peaks tegema pere, kes on kõik haiged? 

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
See kõlab sul kui auraga migreen.
Aga muus osas, ega seda ette välja ilmselt mõtle, mis ja kuidas, kuni häda käes. Kui ikka nii hull, siis ilmselt viiakse haiglasse.
Riin Drongo ütles …
Auraga migreen jah, mul täitsa see diagnoos olemas. Õnneks väga sageli nii hull ei ole, tavaliselt lihtsalt natukene aega nägemishäired ja läheb üle. Aga haiglasse ei sattunud ma üldse peavalu pärast, vaid olid insuldi-laadsed sümptomid. Kuna insulti ei olnud, siis tuligi auraga migreeni diagnoos.

Populaarsed postitused sellest blogist

Autokool ja sõidueksam

Kus pidada täiskasvanu sünnipäeva Tartus?

Kus pidada lapse sünnipäeva Tartus?