Minu geniaalne plaan lapsed rahulikult meisterdama suunata, kuni ise asjatan, läks totaalselt vett vedama. Pesu sain küll kuivama pandud-kappi lapatud, kuid teises toas ootas ees õnnelike laste ja maskide asemel hoopis kaos. Lapsed nutsid ja paberipuru igal pool.....

Ei, ei tasu lapsi üksi meisterdama jätta.......

Arvake, kes nüüd koristama peab?!



Hiljem:

Lapsed koristasid ise. Suure kisa-käraga. Ja tasuks said kakaod. Kuni nemad koristasid, pesin mina nõusid.



Ja üldiselt.... peaks ma praegu neile unejuttu lugema ja magama sättima. Lapsed on küll magama sätitud, teises toas, aga meie vahel on lukus uks. Ma lihtsalt ei suuda. Ma ei suuda koguda nii palju rahulikku häält ja leebet suhtumist, et praegu nende juurde minna ja rõõmsalt juttu lugeda.

Ja ma tõesti ei tea, kas on nemad olnud kuidagi eriti lärmakad ja nutused, või olen mina kuidagi tundlikum või mis värk on, aga ma ei taha rohkem nendega olla. Mõte sellest, et peaksin minema teise tuppa, ja hakkama seda magamamjäämise tralli läbi tegema.... Ei. Kui kuidagi saaks nad voodisse ja vait, siis küll. Aga jutu lugemise ajal Juku ronib selga/Miku küsib küsimusi/Juku turnib naril. Kui jutt on läbi ja pimedus toas, pean vastama sajamiljonile küsimusele ja pidevalt lastele meelde tuletama, et Une-Mati tuleb ainult siis, kui nad kuss on. Ja ma ei suuda seda.

Tahan rahu ja vaikust.

Oeh.

Vahel olen ma lihtsalt kohutav ema.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Autokool ja sõidueksam

Kus pidada täiskasvanu sünnipäeva Tartus?

Kus pidada lapse sünnipäeva Tartus?