Autokool ja sõidueksam

Käisin täna autokooli sõidueksamit tegemas. Ma läksin sinna küll selle mõttega, et eksami tunnetust saada ja kogemust, ma ei kartnud läbi kukkuda (no et pärast on silmad häbi täis) aga ikkagi enne sõitma minemist oli selline närv sees, et tahtsin autokooli ukse ette rooberdada. Kummaline. Isegi teooriaeksamil tõmbas käe värisema, kuigi seal oli täiesti savi, sest arvutiklassis sai seda toksida niisamagi, ei juhtunud absoluutselt mitte midagi sellest, kui läbi kukkusid. Nagu bussis võtab värisema, kui kontroll peale tuleb, kuigi pilet on olemas :D

Aga jah. Läksin eksamile ja kukkusin suurejooneliselt läbi. Ei ole häbi tunnistada! Miks peaks? Ma vist olen mingi a la 30 tunni ringis üldse rooli taga istunud, no ei tule kõik asjad nii sujuvalt välja, kui eksamiks vaja. Päris ohtlikke lollusi ma ei tee, liikluses vast pigem oleks tüütu, kui midagi muud, aga ei ole mul veel nii sujuv see mitme asja korraga jälgimine ja tegemine. Näiteks toon need asjad, miks läbi kukkusin.

Lähenesime tagasipöördekohale. Kõik oli täiesti timm, võtsin hoo maha ja esimese käiguga (sest räme kurv ju tagasi, eksole), mõnus sujuv ja rahulik minek, ma täiega rahul endaga, vaatan vastutulevaid autosid, kalkuleerin oma peas, kas jõuan enne neid maanteele või peaksin seisma jääma. Meenus, kuidas õppesõidul seal käisin ja mis vead tegin. Ja siis nüüd eksami ajal autosid vaadates ja mõeldes naaatukene unustasin rooli keerata ja oleks peaaegu posti otsa sõitnud. Õnneks oli hoog väike ja sain pidama, aga noh, eksamiga oli kööga :D

Teine juhtum oli selline, et pidin ümber nurga tagasipööret tegema. Mina jälle mõtlen sellele, et kaugele teeotsast peab minema ja et ma kuhugi otsa ei sõidaks, sõitsin veeeeidi murule. Seda ei tohi teha, kes ei tea :D Aga tagurdamine juba oli ok ja pööre ka. Hiljem lasi ta mul parkida kõnnitee äärde ja sellega oli täiesti ok, piisavalt lähedal aga mitte vastu. Perfect.

Kolmas juhtum oli jällegi väga imelik - ma ei olnud kunagi mõelnud, et ringteel võib olla erinev arv sõiduradasid. Issakene, ma ei oska seda isegi seletada... Pärnu bussijaama juures on ring ja seal mööda põhitänavat on mõlemas suunas kaks rada. Aga vahepeal on üks! Ma ei tea, miks ma pole sellest kunagi aru saanud, aga no ma tulin Pärnu hotelli poolt ja läksin ringil n-ö valele rajale. No sellele rajale, mida ei ole :D Ma jällegi olin endaga rahul, sest põhitänavale jõudes olid esimesel rajal bussid ees ja ma sain teise raja pealt neist mööda sõita mugavalt. Väga sujuv sõit oli. Kui pahandada sain, siis sain aru :D

Ja neljas juhtum veel - mul oli vaja rida vahetada. Lükkasin suuna sisse ja jälgisin taganttulijaid ja et rada ees otsa ei saaks ja püüdsin mitte avariid põhjustada, onju. Selle aja peale oli eksamist saanud õppesõit ja mees kõrval hakkas juhendama, et ma peaks käiku vahetama. Mul oli plaanis see teha siis, kui õigel rajal. Aga noh, fain, vahetasin siis käiku ja reastusin ega tekitanud avariid ega miskit, aga selle käigus nii muuseas jõudsime sillale ja 40 piirang. Ma tean ju seda, aga eelmise sahmimise peale jäi spidomeeter vaatamata ja liikusin viiekümnega. Nagu liiklusvoog oli.

Aga mis ma õppisin? Miks ma ise endaga isegi rahul olen, kuigi läbi kukkusin?

Sest ma tõesti õppisin ja sain uut teada. Soovitan teistel autokoolis olijatel ka vahepeal õpetajat vahetada, lihtsalt selline teine pilk on siis juures. Reeglid jms on ikka sama, aga inimestel erinev sõidustiil vist või miskit, ja juhivad tähelepanu erinevatele asjadele.

Ma olen endaga rahul, et enda tavapäraseid vigu ei teinud. No näiteks ei kiirustanud kurvides/ringil, ei keeranud rooli üle ega kaldunud vastassuunda. Oli meeles suunda näidata ka tee ääres parkivatest autodest möödudes. Ma sain iseseisvalt hakkama tagurpidi parkimisega kooli ees, täitsa sujuvalt sain joonte vahele. Oleks võinud paremini, aga oli piisavalt hästi :D No ja see ümber nurga tagurdamine oli ka ok. Ja ses suhtes, et minu peamine viga ongi alati olnud liigne kiirustamine, siis täna oli sellega täiesti okei kõik. Vist ikka arenen :D

Ja see mees, kes täna oli, mitte minu sõiduõpetaja, alguses oli ju vait ja tegi eksamit, eksole, aga peale seda peaaegu posti hakkas ta juhendama. Ja täiega tore oli. Vastik oli alguses, no et kas ma ei saa mitte millegagi hakkama või? Häbistan oma õpetajat siin niiviisi? Aga mingi hetk ma tõesti rahunesin ja kuulasin ja püüdsin õppida.

Ja lõpuks olime ühel nõul - eksamilt läbi ei saa, vaid pean rohkem sõitma. Kui tunnetus muutub paremaks, on eksam täiesti tehtav. Nii et minu plaan edasiseks on rohkelt juhendajaga sõitmas käia. Huvitav, kas nende bensuhindade juures Karu lubab ka? :D