Otse põhisisu juurde

Postitused

Munadepühad

Meil ei ole pühi. Meil on elu õppetund. Või miskit sarnast. Läksime siin kõik omavahel nii totaalselt tülli, et pühitsemise asemel peame hoopis koristama ja õppima uuesti üksteist armastama ja eelkõige andestama. Me oleme kõik nagu väikesed lapsed - oma valu näitame välja karjudes ja teistele haiget tehes. Ma arvan, et varasemalt oli see kuidagi väiksemas mõõdus? No igatahes sai lahendatud aga ju jäi siis õppetund saamata, sest nüüd lendas kõik näkku ning enam ei saa sama moodi edasi. Aga ei saa ka stiilis "anname kere peale" või "sööme jäätist ja unustame". Mis see stiil olema peaks, ma täpselt ei tea. Peame koos välja mõtlema. Lõppude lõpuks on poisid nii suured küll, et peaks saama koos arutada, et mida ja mis. Meid on viis ja me kõik oleme väärtuslikud. Me oleme üks pere ja peaksime üksteist hoidma ja armastama. Vahepeal tundub, et nii ei ole. Kurb. Ma lihtsalt loodan, et sellisest segadusest tuleme parematena välja. Ja tuleme välja koos, üksteist toetades. Mis…
Hiljutised postitused

Vaese inimese hala

Krdi paljajalujalatsite maailm! Miks ma sellest ometigi teada sain? Ah? Nüüd ongi nii, et mul pole Atsile miskit kevadist (suvist?) jalga panna, sest mingeid suvalisi tosse ei taha, aga BF* jalatseid osta ei jaksa! No ja lisaks see teema, et ma ei ole huvitatud mööda poode kolamisest, et midagigi sobilikku leida, sest peaksin Atsi endaga kaasa võtma ja see ilmselgelt lapsele ei meeldiks. Ega mulle endalegi shoppamine ei meeldi. Ja see ka, et Ats on mingi bigfoot! Ta on aasta ja neli kuud vaja ja jalg on 15cm pikk ja 7cm lai! See on väga lai jalg (nii mulle vähemalt öeldi) ja suurus vastab umbes 25-26. Tavaliselt on see kahe-kolmeaastase lapse jalg! Kuidas ma leian talle sellised laevad varba otsa?Ja nüüd istumegi toas! Õues on suvi ja päike ja meie oleme toas, sest mul pole lapsele ega endale midagi jalga panna! Ega selga! Mida peaks üldse aastasele õue selga panema? Tal nohu ka veel ja....Ving ja hala, ving ja hala, muud midagi.*BF ehk barefoot ehk paljajalu. Tehakse selliseid jalats…

Autokool ja sõidueksam

Käisin täna autokooli sõidueksamit tegemas. Ma läksin sinna küll selle mõttega, et eksami tunnetust saada ja kogemust, ma ei kartnud läbi kukkuda (no et pärast on silmad häbi täis) aga ikkagi enne sõitma minemist oli selline närv sees, et tahtsin autokooli ukse ette rooberdada. Kummaline. Isegi teooriaeksamil tõmbas käe värisema, kuigi seal oli täiesti savi, sest arvutiklassis sai seda toksida niisamagi, ei juhtunud absoluutselt mitte midagi sellest, kui läbi kukkusid. Nagu bussis võtab värisema, kui kontroll peale tuleb, kuigi pilet on olemas :DAga jah. Läksin eksamile ja kukkusin suurejooneliselt läbi. Ei ole häbi tunnistada! Miks peaks? Ma vist olen mingi a la 30 tunni ringis üldse rooli taga istunud, no ei tule kõik asjad nii sujuvalt välja, kui eksamiks vaja. Päris ohtlikke lollusi ma ei tee, liikluses vast pigem oleks tüütu, kui midagi muud, aga ei ole mul veel nii sujuv see mitme asja korraga jälgimine ja tegemine. Näiteks toon need asjad, miks läbi kukkusin.Lähenesime tagasipö…

Me sureme! Kõik!

Te ikka teate, et maailm on perses omadega? (Rohkem ei ropenda. Võib olla.)Aga jah. Kehvasti on need asjad meil. Ma linke ei pane, sest ei viitsi otsida, aga tuginen oma sõnades ja arvamustes nende inimeste sõnadele, kes asjast rohkem teavad. Ja teada on, et meil on umbes 12 aastat aega, et midagi peale hakata kliimasoojenemisega. 12 aastat! Kaks-fking-teist aastat!! See on ümber nurga kohe! Juku lõpetab keskkooli, Miku äkki ülikooli ja Ats alles täitsa laps! Kuidas on võimalik, et nemad ei saagi täiskasvanuks üldse kasvada, sest meie oleme Maa ära rikkunud? Meil on mõned aastad aega miskit muuta, aga mida me teeme? Kakleme selle üle, kas mustale tuleks ust näidata või mitte.... Oeh. Ma pean vist miskit üles tunnistama. Mina usun, et Maal on liiga palju inimesi ja mitte midagi ei muutugi paremaks, kui inimesi vähemaks ei jää. Ma ei usu, et Maa suudab ära toita ja katta 7.5 miljardit inimest. Et jah, ma olen väga negatiivselt meelestatud meie väljavaadete osas. Ma arvan ka, et üks põhj…

Minna või ei?

Ma olen korraga vihane ja kurb. Peaksin homme Eesti blogijate insta üle võtma ja plaanis oli Mikuga minna Tallinna Kõigi Laulule. Nüüd aga Ats on nohus ja kerges palavikus, minul kurk valus. Elamine on segi ja lapsed üldse ei aita sellele kaasa, et kuidagi parem saaks. Vinguvad ainult.(No ma EI tee pannkooke, kui karjudes nõuad ja nii möödaminnes vennale ribidesse virutad ja oma söögi köögipõrandale loobid. Ma EI SAA teha mingit pannkooki sellise jama peale!) Lisaks on Kõigi Laulu FB lehel info väljas ja rõhutatud, et sõbralik üritus ja kaasa võetud lippude peavad olema painduvad varred ning turvameeskonnal õigus kotte läbi otsida. Peaks olema turvalisuse nimel, aga mulle tekitab hoopis hirmu. Ma tahan lihtsalt esinejaid vaadata, lapsele tutvustada erinevat muusikat, rääkida sellest,  et võiks elada koos, viisakalt, ilma sõimu ja vägivallata. Et on võimalik austada teineteist ja olla eestlane ka niiviisi, kui vahepeal tahad välismaal käia või laulad vahel inglise keeles või juhtumisi …

Krdi vingatsid!

Teate neid inimesi, kes muudkui vinguvad, aga ise midagi ei tee? No nagu näiteks mina :D Püüan end parandada. Midagi teha ja vähem vinguda. Aga ma ei tulnud endast rääkima, vaid teisi kiruma :P Igatahes mul on need lapsed, eksole. Ma ei korista enam nende tuba, väsisin ära, väsisin ära ka sõimamisest ja käskimisest, ja ütlesin lihtsalt, et kui tuba on korras, siis saavad ekraani taha. Ja kutsugu mind appi koristama, sest no päris iseseisvalt nad ei saa hakkama. Heal meelel aitan. Mis sellest saanud on? Iga krdima päev tullakse koolist "tereARVUTIT" ja kui koristamist meelde tuletan hellalt, on ving ja hala! Tervelt ühe korra on mind appi kutsutud ja siis istus laps lihtsalt põrandale lugema ja ootas, et mina koristaksin. Ja niiviisi ongi ving "ma tahan" aga ise miskit ei tee oma tahtmise saamiseks. Ja ma niiii hea meelega annaks arvutit, et saaks ise ka vahepeal lihtsalt lebotada :D Te ei kujuta ette ka, kui asjalik ma võin olla, kui peab lastega tegelema ega saa d…

Hing heliseb

Ma ei tea, millist pealkirja postitusele panna. Laulune päev?

Käisin täna laulmas jälle, seekord naiskooriga. Olen kodus harjutanud üksi, ja kuigi esialgu oli hirmutav täiesti võõrasse seltskonda minna, aga ma jäin endaga rahule. Naiskoori laulud meeldivad mulle rohkem kui segakoori omad, kõlavad kuidagi... loomulikumad? Ei tea, igatahes meeldivad. Ja kodus õppimisest oli kasu ka, julgesin laulda ja puha. Ainuke asi, et oleks võinud tantsu ka õppida :D Üks laul on liikumisega ja seda lihtsalt lohisesin teistega kaasa :D Ah, mis seal ikka, paar nädalat veel aega õppida. Saan hakkama küll.

Ja peale seda mitut tundi koorilaulmist sai kodus veel muusikat kuulata. Miku tundis huvi, mis minu lemmiklaulud on, nii et ma siin mitu tundi mängisin DJ-d ja surfasin juutuubis. Väga mõnus oli. Kuniks sain aru, et olen kohutavalt vana :D Minu lemmikmuusika on tehtud ikka jube ammu. Mõned asjad Mikule meeldisid ka, aga üldiselt üritas ta ikka mind suunata Panic at disco kuulama :D Mina aga panin näit…