Otse põhisisu juurde

Postitused

Mis värk nende laadijatega on?

Kogu aeg on kõigil kadunud või katki või krt teab mis. Meil ka :D Hetkel on kodus kolm laadijat, millest töötavad täpselt ... mitte ükski. Nüüd on mul telefon 30% aku peal, millest 4g netti sees hoides piisab umbes täpselt selle postituse kirjutamiseks, aga laadida ei saa. Sõida või linna laadijat ostma, aga kuna seinakellal said patareid tühjaks, pole mul õiget aega ka :D Seoses kellaga - üks õhtu siin asjatasime ringi ja läks kolm tundi aega, enne kui aru saime, et kell seisab. Jep, nii pikaldased olemegi :D Müristasin tolmuimejaga ringi ja mängisime ja püüdsime aega venitada laste uneajani, aru saamata, et ammu uneaeg käes. Kuni lõpuks Karu mõistis, et väljas läheb juba pimedaks ja ilge väss on kallal ja otsustas telefoni vaadata. Ja nüüd oleme mitu päeva uusi patareisid koju toonud, poes unustame osta, maal pidavat ka neid olema, aga lihtsalt unustame. Kuniks jõuame koju ja näeme seisvat kella jällegi. Aga laadijat ikka pole. Ja kui aku tühjaks saab, ei tea ma kellaaega ka. Muidu …
Hiljutised postitused

Toitumisest ka vahelduseks

Olen jätkuvalt ikka lchf usku, eksole. Aga. Ma olen ka uskumatult nõrk ja ikka on vahepeal nii, et suhkrusõltuvus saab minu üle kontrolli. Viimane nädal aega olen söönud suht kõike ja valimatult, sest .... jah, miks? Sest olen nõrk, muud polegi.Tahaks lükata vastutuse kuhugi määramatu sõltuvuse kaela, aga tegelikult peaks ikka ise vastutama oma elu eest ju. Ma olen ikkagi tervik oma vigade ja kõigega. Võiks õppida aga neid vigu ka enda kasuks tööle panema. Hästi ei oska :/ Nädal aega tagasi oli mu kaal jälle tüki aja madalaim ja enesetunne hea, käisime uhkel peol ja puha. Ma peole läksin juba selle mõttega, et seal lchf niikuinii süüa pole ja las siis olla, parem naudin pidu ja söön suvaliselt, aga ei hakka olemist kuidagi piirama toitumise ümber. Positiivsed emotsioonid päevast olid olulisemad. Minu üllatuseks oli toitu täiesti minu-sobilikult ja sain täiesti süsivesikuvabalt õgida :D Kuniks jäätisemasin välja toodi ja ma ei suutnud vastu panna :( Pehme maitsev jäätis ... mmmmm.....I…

2 nädalat uues kohas

Hakkame harjuma.

Juku leidis sõbrad. Ja nad olid täna päev otsa väljas! Reaalselt, terve päev. Ma käisin vahepeal lastega rääkimas ja neil oli kõik täitsa ok. Hommikul Juku ärkas vist mingi 9 ajal, jõudis kõva 15 minutit üleval olla, kui sõber tuli ukse taha ja Juku lendas. Söömata ja joomata, õnneks püksid ikka tõmbas jalga :D Aga päeva jooksul tuppa ta sööma igatahes ei tulnud. Ju oli nii tore siis.

Ma praegu ei keela ega käse ka teda. Las olla hommikust õhtuni, kui see talle rõõmu teeb ja kõik ok on. Minu jaoks on küll kummaline, et lapsed kell 22 veel väljas on, aga noh, eks loksub siin ise paika asi. Ja oma lapsega tüli kiskumise asemel on mu jaoks olulisem, et ta saaks teiste lastega mängida ja olla. Ja mul on siiras rõõm näha, kui kenasti nad on praegu mänginud. Aknast näen neid :) Ja kui tõesti mänguhoog nii suur on, et tühi kõht tuppa ei aja, ma ei hakka sundima ka :D

Juku käis sõbra perega koos ujumas. Mulle väga meeldib, et ta on käinud kogu aeg küsimas igasugu asjade kohta…

Miku tuleb koju! + õhtune edit

Miku oli viimased nädalad (!) vanaema käes pantvangis. Plaan oli, et ta on seal paar päeva, me tõstame siin asjad lahti veidi, kohaneme Jukuga (ei hakka poisid kohe kaklema vms) ja siis tuleb Miku ka. Aga kuidagi läks nii, et meie talle järgi ei jõudnud, üksi bussile ta ei julgenud tulla, ja vanaema ka ei viitsinud oma vaba päeva bussidega sõitmise peale kulutada. Aga nüüd ta tuleb! Minu kallis tuleb koju! Uude koju! Selle tarbeks olen täna juba ringi sahminud mööda elamist ja sättinud asju nii ja naa pidi. No vanaemale on vaja magamisase tekitada ja Miku ase tuleb korda teha. Panen ma sinna tema vana harjumuspärase padja või uue siidipadja  (neist võin hiljem kunagi rääkida, aga tutvuda saate siin)? Ikka vana, on oma ja turvaline. Koristan ja kraamin ja tõenäoliselt teen veel muffineid oma koduaia vaarikatega :) Ma nii ootan! Juku eile jäi magama venna ootuses ja hommikul ärkas rõõmukilgetega, et venna tuleb täna. Ja oma sõbrale, kelle siin leidnud on, pidi ka ikka pikalt seletama, e…

Mhmmmmm

Käisin täna ujumas. Maal kruusaaugus. Pilte pole, telefon oli toas :) Väga mõnus oli. Ujumisriideid kaasas polnud, käisin riietega :D Möllasin Jukuga ja nii mõnus oli. Kuni ära väsisin :D Ja Ats oli kaldal. Avastas muru ja oksi ja liiva ja putukaid ja kõike ja oli nii ametis, et vette teda ei toonud. Järgmine kord :) Juku tahab ka ujuma ja siin on hea turvaline. Ja selle nimel on ta valmis kõndima see kuus kilomeetrit meie elukohast maale :D Mööda kruusateed oleks vist parem isegi, aga see 8km. Eks võtab selle tee ka ette mingi aeg. Ja siis paistab, kas see kaks kilomeetrit rohkem on parem kui alfalteeritud maantee või ei. Ja maal on mõnus. Maasikad on küll otsas, aga praegu on vaarikaid, varsti saab mustsõstraid ja tikreid. Ja päikest ja ujumist nõrkemiseni. Hea. MHmmmm.

"Head aega!" pidu

Enne kolimist pidasid Miku-Juku veel maha ühe suurejoonelise lahkumispeo, kuhu kutsusid kokku kõik enda vanad sõbrad. Paljud ei saanud tulla, aga üle 20 lapse oli siiski kohal :) Meil - minul ja poistel - oli siiralt hea meel kõiki näha! Aitäh!

Pidu toimus Tammepesa mängumaal, millest olen varem kirjutanud ka, siin. Seekord juhendatud mänge polnud, lapsed said lihtsalt Nerfid kätte ja olid ikkagi õnnelikud. Mõnda aega jooksid niisama, siis Miku kukkus võistlusi korraldama. Pani endale sinise vesti selga ja ootamatult olid kõik tema tiimis ja siniste vestidega :D Mingi hetke pärast saadi aru, et ei saa teha võistkondi, kui on ainult üks meeskond :D

Koht ise on täitsa lahe, selline ruumikas. Kaks eraldi suurt "saali" on, ühes saab joosta ja püsse kõmmutada, teine on veidi rahulikum, söögiala ja väiksemate mängualadega. Lisaks on kuskil taga nurgas täitsa eraldi pisike lebo-tuba, mingi nuku-teema on seal. Ja teler. Meil nukkudega keegi ei mänginud, aga mõni väsinud sõjaline unust…

Mida on ühel 7kuusel vaja?

Issakene, Ats saab täna juba 7-kuuseks! Eile ostsin Jukule paar mänguasja ja tundsin end süüdi, et Atsile midagi ei ostnud. Hiljem kodus vaatasin, kuidas laps mängis pool tundi ennastunustavalt tühja karbiga, ega tundnud enam süüd :D Hämmastav tõesti, kuidas lapsel võib olla kast mänguasju täis, aga kõige põnevamad on ikkagi täiesti igapäevased asjad. Ja Atsil polegi väga midagi vaja - ta ikkagi on rõõmsam ajalehe kortsutamise üle, kui mingi erilise tegelusraamatu. Pallid on toredad ja neid on meil õnneks lausa kolm - tavaline väike, kõrisev väike ja siis suur võimlemispall. Ats ronib ja turnib ja on eluga rahul, kui talle tee peale ette panna väikesed padjad või kastid või jalad/käed. Ja see kõikse kõikse põnevam asi maailmas on kass :D Kui kuulen Atsi kuskil kilkamas, on raudselt teada, et märkas kassi kuskil :D Ta on hästi armas. Paterdab mööda elamist ringi, mänguasjadest ei hooli, aga tunneb huvi kõige muu vastu. Tema valvamine on täiesti korralik töö ;)