Postitused

Täiesti ebatavaline tavaline päev

Tükk aega pole sellist rahulikku päeva olnud. Nagu normaalsed inimesed oleks :D Pean salvestama, et ka nii on võimalik!Karu läks rõõmsalt tööle, Miku läks elevusega kooli (jalgratta juhilubade eksam oli täna - sooritas edukalt) ning Juku jäi koju. Ja ta magas lausa poole kümneni! Ta pole mitte kunagi - liialdamata, mitte kunagi! - nii kaua maganud. Hakkasin täitsa muretsema isegi :D Aga ärgates sai ta süüa ja mängida ja korra üritas õue murda, aga sinna ta ei saa, natukene nagu koduarestis on või nii. Keeruline teema sellega, võib olla räägin hiljem. Igatahes Juku veedab järgmised päevad minuga, mitte õues. Ja korra üritas mingit kisa tõsta siin, aga suutsin ta väga kiirelt rahustada ja elasime sõbralikult edasiLausa nii sõbralikult, et koristasime elamise ära! Pesu sai pestud ja õue kuivama viidud. Poes käisime ja tegime süüa. Mängisime Atsiga ja omavahel ja üksi. Ja õhtul veel kirikute ööl ka! Kõike koos!Ja noh, eks nii ongi. Kui lapsega rohkem tegeleda, on tal vähem võimalust mingi…

Kui muret ei ole aka feil

Käisin eile laavakivimassaaziz. Aga praegu ei tahtnud ma sellest rääkida, vaid hoopis ilmale lugeda jagada mõned lapsekasvatamise läbikukkumised. Minu omad siis, eksole, üritasin parimat, aga välja tuli... Mitte parim :DSinna massaaži minek oli keeruline. Lapsehoidja leidmine keeruline ja täielik stress ja mure. Kui lõpuks kellegi leidsin, muretsesin, kas Ats temaga lepib. Kuidas Juku käitub. Kas peaksin endaga kaasa võtma Miku või Juku? Kas ühe neist saaks kellegi teise juurde äkki hoopis? Millise bussiga minna? Mis asju veel linnas korda ajada? Kui juba õige päev käes ja kõik nagu korras, avastasin - kõige selle muretsemise juures ma unustasin muretseda lapse pärast, kes tavaliselt muret ei põhjusta! Pidin Miku endaga kaasa võtma aga täiesti unustasin talle sellest rääkida, koolist õigel ajal koju kutsuda ja üldse noh, viisakas oleks nagu olnud. Saatsin õpetajale smsi ja sain lapse ikka kätte. Muidu oleks jamajama olnud. Kibenaljakas meeldetuletus beebi ja Juku kõrvalt, et Miku vaja…

Ma sain peaaegu surma!

Täiesti roppus, misasi mul tuppa lendas! Ats hakkas akna all kilkama ja miskit püüdma ja kui ma nägin, mille peale laps nii rõõmus on, krt süda jäi seisma!Aknal istus mingi herilase moodi putukas, triibuline bzz bzz putukas, aga fking linnusuurune! Putukad peaksid olema putukasuurused, mitte linnud! Ats ei oleks saanud teda püüda, see oleks Atsi püüdnud! Eelmine suvi oli mul akna peal valmis plastikust viinatops ja jupp paberit, väga hea oli tuppa lennanud herilasi püüda ja välja visata. See elukas ei oleks mahtunud sinna! Ja mingit ühekordset topsi ma ei oleks julgenud kasutada niikuinii - nõelab läbi. Paberi asemel otsisin ka miskit tugevamat. Täiesti kujutasin ette, kuidas putukas lihtsalt pooleks nõelab misiganes asjaga teda püüdma lähen ja siis irvitab õelalt mulle näkku, samal ajal minu kassi endale pessa tassides. Leegiheitjat koju vaja. Nagu lihtsalt omg. Ma täiesti šokis ja värisen, aknad panin kinni ja õue ei julge minna :D Putukad ei tohiks olla nii suured! Nagu mingi Juman…

Suvi on käes!

Kes mu instagrami jälgib, siis nägite, et mu lapsed alustasid suplushooaega :DTegelikult peaks insta pildid blogi FB lehele ka minema, ma ei saa aru, miks ei toimi see sync enam :/ Telefonis bloggeri äpis ei saa otse ka pilte blogisse panna ja häda ja viletsus. Ma isegi ei tea, kus täpselt kala sees on, telefonis või? Paras kartul on see küll juba, aga no on olulisemaid kohti, kuhu raha kulutada, pean leppima selle isepäise lutsuga. Igatahes. Nägin mitmes kohas rõõmsaid hõikeid, et kevad on käes, ja naersin. Muidugi, õues on väga kena, õitsev ja värviline, aga no meie peres oli pikalt talv ja siis kohe suvi, kevad jäi vahele. Üsna normaalne mu arust tegelikult, ega polegi vaja mingit sellist on-ja-ei-ole segast ilma, kus ei tea, mida selga ja jalga panna. Eile oli jope ja tutimüts, aga täna lühikesed püksid ja nokats :) Suve kuulutasime avatuks ujumisega. Kõik kolm poissi olid meil maal kruusaaugus ennastunustavalt suplemas. See oli nii lahe ja tore ja täiesti rõõmustav oli lapsi vaad…

Miks kodust eemale minek ei ole kodust eemale minek

Näide eilsest õhtust, miks ma võin küll füüsiliselt eemale minna, aga seotud olen ikka. Nii ei saagi ju "laadida" end, või "lahti ühendada", kui kogu aeg vaja ikka koduste jamadega tegeleda! Läksin sõbranna juurde Troone vaatama. Vahemärkusena - sari on ikka täiesti käest läinud. Vaatan lõpuni vist ainult mingist vajadusest sari lõpuni vedada, ja noh, ainult üks osa veel on. Hullemaks ikka ei lähe ju? Täiesti mõistan neid inimesi, kes on alustanud petitsiooni kaheksanda hooaja uuesti tegemiseks :D Aga kuhu ma jäingi? Ahjaa, läksin kodust ära.Enne sõbranna juurde minekut käisin poes, et täna ei peaks minema. Arve 20 euri. Hakkasin Säästukaart Plussiga maksma - ja see ei tööta! Päeval andsin oma poistele ju poodi kaasa, et nemad saaks soodustusi ja mina saaks punkte, eksole. Aga lapsed on kaardi ära rikkunud! Ma ei tea, mida sellega tehtud, näritud vist, aga ei tööta enam. Kassapidaja siis kuidagi läbi häda sai käsitsi kaardi koodi sisestada ja soodustused läksid arv…

Lapsed ikka oskavad vol miljon

Juku sai õues haiget. Mitte midagi ebatavalist, kes pikemalt meie pere toimetamisi jälginud on, teab, et ma laste tõttu olen suht osav esmaabis juba :D Juku on ka pidevalt igasugu kriipse-kraapse ja sinikaid täis, ise ta isegi ei tea, et kus haiget saanud on. Riided ja jalanõud ka lõhki kogu aeg. Mis teha, ennastunustavalt aktiivne laps, noh. Seepärast tal ongi kooli-riided ja õue-riided. Ma tean, et paljude jaoks on see kummaline, sest mis vahet seal on? Toas on Juku üldse paljalt, aga sellest ei ole mõtet rääkida :D Igatahes tal on eraldi riided selle jaoks, kui on vajalik olla korralikum või siis võib hoogsalt mängida. Ja siin kaks päeva juba on ta peale kooli otse välja jooksnud, riideid vahetamata. Tulemus? Üks päev rikkus püksid. Teine päev püksid JA pluusi. Hommikul alles halas, et pole midagi kooli selga panna ja siis õues lihtsalt teeb riided auguliseks. Sellest tuli natukene pahandus (teen endale pai, sest pahandus oli küll, aga mitte katastroof või sõda) ning täna vahetas l…

Krdi pärast lapsevanemaks olemine nii keeruline on?

Sul on kerge laps ja nagu kasvaks ise? Laps on ainult õnn ja rõõm? Palju õnne! Minul küll nii ei ole. Kogu aeg on mingi jama. Ei, see on valesti öeldud. Kogu aeg on mingi mure! On ta piisavalt söönud? Läheb paksuks?
Liigub piisavalt? Kurnatud?
On viisakas? Liiga allaheitlik?Ma võiks ju vähem muretseda, onju, aga no kuidas ma seda teen, kui laps ei taha hommikul kooli minna ja väidab, et kiusatakse? Kui vennad enne uinumist sõimavad teineteist sitapeadeks ja soovivad, et teist poleks olemas? Kui ma ühelt poolt saan sõimata, et laps koolitööga tegeleb liiga vähe ja siis teiselt poolt rõhutatakse ikka, et laps peab õues sõpradega mängima? Kuidas leida sellist tasakaalu, et kõigil oleks hea? Mul on tunne, et ma peaksin teadma,  mida ja kuidas teha, aga ma ei suuda sellest teadmisest aru saada. No et ma tunnen,  et kuskil on vastus olemas, aga ma ei saa seda kätte. Praegu tean ainult, et on halb, ja et see halb rusub. Ja siis keegi väidab, et mu poisid on terroristid ja mulle pähe istunud.…