Otse põhisisu juurde

Postitused

Tegin pahandust, aga isegi ei kahetse

Tegin pahandust - valetasin lapsehoidjale. Mitte ettekavatsetult, minu plaanid olid tõesti sellised, et sõidan varem linna ja lähen autokooli arvutiklassi õppima. Üks kontrolltöö oli vaja veel teha - mida ma enda arust oskasin ega muretsenud - ning tegelikult tahtsin ette valmistuda kooli eksamiks. Tundub hea mõte lahendada proovieksameid samade arvutite taga, kus päris eksam on. Ja bussis läks kõht tühjaks. Kaalusin kiirelt kuskilt millegi haaramist, aga siis tuli meelde, et Babybackribs pakub ju sünnipäeva puhul tasuta koogijupi. (Ahjaa, mul oli sünnipäev siin hiljuti.) Ja kellegi teise tehtud sööki meeldib mulle ka süüa. Nii et ma täiesti julmalt otsustasin kasutada õppimiseks mõeldud aega hoopis iseendale. Päriselt iseendale, mitte sain-üksi-poodi-lastele-süüa-ostma ise olemine. Ja need 45 minutit olid krdima mõnusad! Päike paistis aknast sisse, õues ilus sügis, söök oli maitsev, kook oli mõnus, mahl oli puuviljane ja suht kiirelt sai ka kõike. Istusin, naeratasin, ja einestasin ü…
Hiljutised postitused

Võitsin midagi! Nete.kit

Mingi aeg tagasi osalesin Lilli blogi ja Nete.Kit FB loosimises. Enda üllatuseks võitsin :D Kui päris aus olla, siis pigem kommenteerisin ja jagasin loosipostitust hoopis selleks, et tuttavad rasedad näeksid, et selline toode olemas on. Lilli kunagi kirjutas ka ja mulle tundub väga asjalik asi. Jah, on küll neid inimesi ka, kes küüniliselt nohisevad, et milleks. Aga vat selleks, et elu on mugavam! Paki järel oli nii tore käia ja nii ilus oli, õnnesoovid kaasa pandud ja puha. Täitsa nagu inimene oleks südamest saatnud, mitte mingi suvaline suurfirma :D Ja paki seest tuli välja nii nii ilus valge kott, siniste äärtega ja linnukesega ja ma kallistasin seda tükk aega. Suuremad poisid ütlesid mulle isegi, et see on nii ilus kott, et ma võiksingi seda kanda kogu aeg. Aga ma olen ikka rohkem seljakoti inimene. Ja see konkreetne mähkmekott meil kasutust ei leia. Miks? Sest ma käin väljas reeglina laps kandekotis, seljakott seljas, paar mähet kaasas, ja veel üks eraldi kott oleks liig. Mu…

Esmaabi koolitus

Autokool saatis esmaabi õppima. Ja ma lihtsalt ei saanud aru, mida krdit seal toimus. Kas ma tõesti oleks pidanud midagi õppima? Kas ma nüüd peaksin oskama avarii korral midagi ette võtta? Kahtlen selles. See õpetaja oli... Ma ei teagi. Ma ei saanudki temast aru. Kindlasti pikaajalise kogemusega ja puha, vahepeal tundus täitsa, et inimene on nii palju näinud ja kogenud, et ta unustamiseks käib viina joomas. Mingi selline valu oli paista. Vähemalt mulle tundus, aga võin muidugi eksida. Aga mind häirisid sellised veidrad naljad, et ma sageli ei saanudki aru, kas see oli nüüd nali või mõtles tõsiselt või lihtsalt mõnitab meid. Näiteks alustas ta esimest päeva kohe sellega, et teatas, et lõpetame hiljem ja järgmine päev lõunapausi üldse ei tee. Oli naljakas, kuniks õhtu ei tahtnudki lõppeda ja järgmine hommik palus ta näidata kaasa toodud lõunasööki. Üldse, mis värk sellega on, et minu infovoldiku järgi pidi esimene päev olema koolitus kella kaheksani aga tehti hoopis üheksani? Ja miks se…

Natukene parem uni - siiditooted

Keset suve ostsin koju siidisisuga tekid ja padjad. Tekke ei kasutanud, sest väljas oli 30+ kraadi :D Aga padja võtsin kasutusele. Väga mõnus. Keegi vahepeal küll rääkis, et siid peaks olema lausa jahutava toimega, aga ma päris seda ei tundnud. Kuigi jah, mingi näo-higi sees ma ka ei maganud. Ja nüüd oleme mõnda aega kõik olnud siidi teki all ka. Ja see on nii mõnus! Tavalise teki alla enam ei taha :D Ei ole palav, ei ole külm, ja praegusel ajal teki alt väljas on mul kogu aeg külm. Isegi lapsed on rahul.Neid alguses ehmatas ära siidi hais, aga see kadus ühe päevaga ja poisid vabatahtlikult võtsid uued tekid endale peale. Ja need on lapsed, kes muidu proovisid enam vähem kõik meie majas olevad linad ja tekid ja pleedid ja asjad järgi, sest üks päev meeldis üks ja teine päev teine. Nüüd on siiditeki all maganud väga rahulikult ja rõõmsalt. Elamise temperatuur on ka selline nagu on. Aga vähemalt öö pärast ei pea muretsema - voodis on soe! Teie saate ka osta sellised tekid-padjad, kui so…

Pean vist millestki veel rääkima - depressioon

Nägin täna inspireerivat - või noh, see oli mõeldud inspireeriva tekstina - mõtet selle kohta, kuidas me pole kunagi valmis. "Mul pole aega" ja "Ma pole selleks valmis" on vabandused, millega oma hirme väldime. Aega on ju kõigil sama moodi, aga osad saavad teha seda, mida meeldib, ja teistel millegi pärast on vähem ärkvel oleku tunde? No ei ole ju. Kõik oleme üleval ja magame ja mitte keegi ei täida 24/7 ei hääde ega kehvade asjadega. Igatahes. Mina pole selleks valmis. Ma juba vähemalt viimased kuu aega istun mingid augus, ega suuda väga midagi. Hästi minimaalselt. Proovin, teen midagi, aga tegelikult ei tee ka. Tunnen end süüdi, et rohkem ei suuda, ja süükoorem rõhub mind veel rohkem kuhugi diivanile mitte midagi tegema. Vahepeal on helgemad hetked, söön korralikult, asjatan ringi, aga siis jälle kuidagi.... vajun ära. Ja kogu selline enda sundimine või motiveerimine või mitte miski ei pane mind rohkem tegema. Ja see pole enam lihtsalt laiskus. No ei ole. Ma ei t…

Prokrastineerimise kuninganna

Ma olen lihtsalt kohutav. Ko. Hu. Tav. Nii palju on vaja teha ja mida mina teen? Mitte kui midagi. Ja mis "nii palju"? Mida krdit? Ainult õppida ja koristada ja süüa teha ja õppida ja koristada ja hea ema olla ja koristada. Mitte essugi tegelt pole vaja teha. Lihtsalt alustada kuskilt otsast ja saabki tehtud. Jah, ülikoolis oli mingi töö esitamise aeg reedel, uus töö on jälle reedel ja ma pole esitanud. Eelmine asi on küll peaaegu valmis, aga tunnen, et see pole väga hea. Tahaks head. Aga metsa sellega, eksole! Arvestuslik aine ja käib tehtud töö küll. Ja siis kohe uus ülesanne ka ära teha ja ongi mureta. Reaalselt vaja ainult natukene teha, pool tundi ehk keskenduda, ja ongi tehtud. Ja mida mina teen? Mängin telefonis Simsi. Homme on autokoolis märkide peale töö. Kas ma oskan? Oh ei. Olen ma õppinud? Oh ei. Kas ma hakkan seda tegema? Tõenäoliselt mitte. Lõppude lõpuks on tervelt tund aega antud meile võimalus teha testi uuesti ja uuesti kuniks läbi saab. Tunni ajaga katse-e…

Migreen!

Täiesti ropp, KUI ropp mul olla on. Ei käinud pidus ega ole räme pohmakas (autocorrect muutis pohmaka pihlakaks :D ) vaid tõsine migreen on kallal. Peavalu on suht tavaline asi mul, reeglina kannatan ära. Valuvaigistit võtta ei meeldi. Aga täna pole peavalu. Isegi mitte kange peavalu. Täna on migreen.Mul on nägemishäired. Ja süda paha. Ja valu on selline, et ma ei saa liigutada. Muidugi liigun ikkagi, sest noh pere ja lapsed ja värki, aga liigun vääääga aeglaselt ja teen nägusid kogu aeg. Kõht on tühi, aga söök käib suus ringi ja tahab välja tulla. Mul on korraga palav ja külm. Külalised pidid tulema ja neile ütlesin, et ma ei suuda. Mul on endal koolitöö tegemata alles, nii ülikooli asi kui autokooli jaoks, sõbranna palus ka abi, aga ma ei suuda. Tunnen end kehvasti selle pärast :( Aga ma ei suuda isegi Atsi sülle võtta, sest nii halb on olla. Migreen on nõme. Lihtsalt. Nõme. Vähenalt ma loodan, et see on migreen, mitte insult.