Kogu aeg on kõigil kadunud või katki või krt teab mis. Meil ka :D Hetkel on kodus kolm laadijat, millest töötavad täpselt ... mitte ükski. Nüüd on mul telefon 30% aku peal, millest 4g netti sees hoides piisab umbes täpselt selle postituse kirjutamiseks, aga laadida ei saa. Sõida või linna laadijat ostma, aga kuna seinakellal said patareid tühjaks, pole mul õiget aega ka :D Seoses kellaga - üks õhtu siin asjatasime ringi ja läks kolm tundi aega, enne kui aru saime, et kell seisab. Jep, nii pikaldased olemegi :D Müristasin tolmuimejaga ringi ja mängisime ja püüdsime aega venitada laste uneajani, aru saamata, et ammu uneaeg käes. Kuni lõpuks Karu mõistis, et väljas läheb juba pimedaks ja ilge väss on kallal ja otsustas telefoni vaadata. Ja nüüd oleme mitu päeva uusi patareisid koju toonud, poes unustame osta, maal pidavat ka neid olema, aga lihtsalt unustame. Kuniks jõuame koju ja näeme seisvat kella jällegi. Aga laadijat ikka pole. Ja kui aku tühjaks saab, ei tea ma kellaaega ka. Muidu …
Olen jätkuvalt ikka lchf usku, eksole. Aga. Ma olen ka uskumatult nõrk ja ikka on vahepeal nii, et suhkrusõltuvus saab minu üle kontrolli. Viimane nädal aega olen söönud suht kõike ja valimatult, sest .... jah, miks? Sest olen nõrk, muud polegi.Tahaks lükata vastutuse kuhugi määramatu sõltuvuse kaela, aga tegelikult peaks ikka ise vastutama oma elu eest ju. Ma olen ikkagi tervik oma vigade ja kõigega. Võiks õppida aga neid vigu ka enda kasuks tööle panema. Hästi ei oska :/ Nädal aega tagasi oli mu kaal jälle tüki aja madalaim ja enesetunne hea, käisime uhkel peol ja puha. Ma peole läksin juba selle mõttega, et seal lchf niikuinii süüa pole ja las siis olla, parem naudin pidu ja söön suvaliselt, aga ei hakka olemist kuidagi piirama toitumise ümber. Positiivsed emotsioonid päevast olid olulisemad. Minu üllatuseks oli toitu täiesti minu-sobilikult ja sain täiesti süsivesikuvabalt õgida :D Kuniks jäätisemasin välja toodi ja ma ei suutnud vastu panna :( Pehme maitsev jäätis ... mmmmm.....I…