Kullakesed :)

See on lihtsalt naljakas :)

Ei, ma ei ole kurb aski anonüümsete pärast :) Sealsed "küsimused" mulle sageli isegi meeldivad - seepärast mul konto on ka veel - sest need panevad mõtlema. Mõtlema sellest, kes ma ikkagi olen ja milleks ma olen. Inimesed võivad ju mõelda, et ütlevad halvasti või miskit, aga mina ei võta seda niiviisi. Solvata ei saa, saab ainult solvuda, aga mina ei solvu väga kergelt ;) Ainukene kord, kui ma seal vihaseks sain, oli siis, kui mu ema ja õe kallale mindi. Siis ma hingasin natukene aega rahulikult ja vastasin mingi aja pärast alles, muidu oleks vist ka solvama hakanud :D 

Üldse mulle öeldi, et ma olen seal liiga viisakas :D No ma ei tea, ma üritan alati viisakas olla. Alati ei tule välja muidugi, aga ma vähemalt proovin. Ja sageli, mulle tundub, polegi asi mitte nii väga ütlejas või öeldud sõnades, vaid hoopis vastu võtjas. St see, kellele midagi öeldakse, saab asjast teistmoodi aru. 

Ma mõtlen, et eile ka tekkis selline suur kurvastus hoopis seepärast, et üks lähedasem sõber ütles mulle... mitte halvasti, aga imelikult. Ja siis mina tõlgendasin seda nii, et omg, ta vihkab mind! Tegelikult mitte, vaid tal oli ka halb päev ja ta lihtsalt ei jaksanud minuga mingit pikka juttu teha. 

Ja teate - mul on endal olnud varem täpselt sama olukord! Elu käib ikka ringi.... Lihtsalt mingi hetk pole kõigil aega ega jaksu oma sõpru toetada, sest endal on parajasti sitt olla. Ja tookord ammu, kui minult tuge paluti, mina ei jaksanud seda pakkuda ja väljendasin end kuidagi halvasti. Ja siis sain natukene pahandada, et miks mina halvasti ütlen. 

No ja nüüd siis sama olukord - kahel inimesel on kehv olla ega suuda üksteist toetada, vaid saavad hoopis pahaseks. Juhtub :)

Eile ma mõtlesin ka mnda aega, et kas avaldan postituse või mitte. Lõpuks otsustasin seda ikkagi teha, sest blogi eesmärk on ju ka reaalsete emotsioonide näitamine. Viimasel ajal on nii palju ilusat juttu olnud, las olla siis vahepeal näha seda ka, et ma kurb olen :D Inimeste, ja ka minu, sisse mahub ju nii palju erinevaid emotsioone tegelt. Milleks neid varjata? Kindlasti on teisigi, kes vahepeal satuvad kuidagi halbade mõtete keerisesse, ehk siis on nüüd näha, et neist on võimalik välja ka saada :) Elu ei ole alati päike ja lilleaed, vahepeal on vihma ka. Ja las olla. Lõppude lõpuks on ikkagi kõik hästi.

Ma loodan :D