Kas jõule lihtsalt vahele jätta ei saaks?

Mul ei ole jõulu tunnet. Üldse. Kohe mitte raasukestki. Jõulud on põmst juba käes, aga mul pole mitte midagi. Ei piparkooke, ei kuuske, ei kinke, ega isegi mitte ühtegi ideed kingituste osas. 

"Kinke polegi vaja, oluline on perega koos olla."

Jajaa. Muidugi. Ongi, jah, ma tean. Aga mul pole isegi sellist tunnet, et perega koos tahaks olla. See koos olemine on ka nagu kohustus, mitte rõõm. Kohustus rõõmus olla, kohustus kiita kokka ja kohustus end lõhki süüa (sest kokk teeb liiga palju toitu), kohustus kinke teha ja vastu võtta ja kohustus kingi eest lolli mängida. 

Aga olgu, selle suudaks ju üle elada küll. Tegelikult see lolli mängimine on asja väärt - lapsed on alati nii elevil pakke jagades ja saades ja nii uhked oma vanemate üle, kui täiskasvanud ka laulavad vms. Ja no lastelt ei saa ju salmi nõuda, kui ise seda valmis esitama pole. Eeskuju ja nii.

Ja niiviisi jõuamegi uuesti kinkide teema juurde. Ma tõesti ei tea, mida paki sisse panna. Ma ise eelistaks miskit vajalikku, aga ma kahtlustan, et lapsed ei oleks väga õnnelikud, kui jõuludeks omale uue madratsi saavad. Nad vist rohkem ikka ootavad mänguasju. Ja neid on kodus way liiga palju. 

Ma hea meelega kingiks tervele perele mingi laheda elamuse. Aga millist? Ja siis ka see teema, et üks selline elamus maksab nii palju, et lastele eraldi kinke enam teha ei saaks, aga siis jääks see paki saamise elevus ära. 

Ma lihtsalt ei taha jõule. Kas neid kuidagi vahele jätta ei saa?